LAKTOOS ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse. Eri liikide piima laktoosisisaldus on erinev. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 - 5,0% laktoosi. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 30-50% energeetilisest väärtusest.

Laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust – glükoosist ja galaktoosist.

Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. 

Eristatakse kolme erinevat tüüpi laktoositalumatust:

1. Primaarne laktoositalumatus. Kõige levinum laktoositalumatuse tüüp. Sagedus ulatub alates 5%-st mõnes Põhja-Euroopa populatsioonis kuni üle 90%-i mõnes Aafrika ja Aasia regioonis. Primaarne laktoositalumatus on pärilik ja seda tüüpi laktoositalumatust saab määrata geneetilise testi abil.
2. Sekundaarne laktoositalumatus. Keskkonnast tingitud, põhjuseks sooleseina vigastus või gastrointestinaalsed haigused nagu tsöliaakia, Crohn’i tõbi, ärritatud soole sündroom.
3. Kaasasündinud laktaasi puudulikkus. Harvaesinev autosomaal-retsessiivne haigus, mis on rohkem levinud Soomes.

    Laktoositalumatusega patsient ei tohi piimatooteid mingil juhul menüüst välja jätta!

Piimas sisalduv kaltsium on oluline igas vanuses. Et vältida osteoporoosi teket, on väga tähtis saada toidust piisavas koguses kaltsiumi, sest muidu aeglustub luude uuenemine.

Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse laktoositalumatuse puhul hapendatud piimatooteid, näiteks hapupiima, hapukoort, keefirit, jogurtit, kohupiima ja juustu.