Bobisõit

Bobisõit
 

Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Olümpiamängudel võisteldakse neljabobidel 1924. aastast (maailmameistrivõistlusi peetakse 1930. aastast, Euroopa meistrivõistlusi 1965. aastast, maailmakarikavõistlusi 1980. aastast) ning kahebobidel 1932. aastast.

Kahene bobimeeskond koosneb piloodist ja pidurdajast, viimane annab kelgule ka algkiirenduse, enne kui hüppab pardale. Sõidu ajal tegutsetakse koordineeritult: kurvis kallutatakse keha, kelgul püütakse olla nii madalal kui võimalik, et vähendada õhutakistust. Suurema kiiruse saavutamiseks on kelkude konstruktsiooni ja sõidutehnikat täiustatud.

Roolis istuja püüab bobikelku kõige otstarbekamalt suunata, selleks kasutab ta juhtimistraate, mis on kinnitatud kelgu esitelje külge. Taga istuja kasutab pidurdamiseks jäässe kiiluvaid äkke tüüpi pidureid. Neljases bobis istuvad peale juhi ja pidurdaja veel kaks meeskonnaliiget, nn lükkajad (hooandjad). Johtuvalt suuremast kaalust on neljane bobi kaks sekundit kiirem kui kahene.

Kelgud stardivad vastavalt loosijärjekorrale. Stardialale ilmutakse ühekaupa. Starti ei tohi hilineda, kuna see võib kaasa tuua diskvalifitseerimise.
Kohtunikud mõõdavad bobikelgu jalaste temperatuuri: võrdsuse huvides ei tohi kelkudevaheline erinevus olla rohkem kui neli kraadi, sest soojemate jalastega kelk on kiirem. Bobikelgu jalaseid võib enne starti määrida. Stardikäskluse annab vastav kohtunik. Eelnevalt antakse võistlejaile märku rohelise ja punase tulega, stardiloaga kaasneb vastav helisignaal. Kui rada on vaba, muutub stardifooris punane tuli roheliseks ja samal ajal kõlab teavitav sireen. Sellest hetkest jääb stardini üks minut. Kui meeskond selle aja möödudes võistlust ei alusta, siis võidakse ta kõrvaldada. Võistkond ei tohi stardis, näiteks äratõukel, kasutada kõrvalist abi. See-eest on võistlejatel lubatud kanda erilisi stardijalatseid, et libedal jääl kelgule paremini hoogu anda. Starti alustatakse nii, et bobikelgu üks jalas on stardirennis, siis on bobikelk hoovõtul otse.

Bobisõidurada on spetsiaalselt ehitatud, tavaliselt on tegemist betoonist renniga, mida katavad külmutustorud. Jää moodustub rajale pritsitavast aurust; tekkinud jää peab olema vähemalt 19 mm paks, alles siis võib sellel võistelda.

Hoovõtuks on vähemalt 15 m pikkune rada, kus meeskonnad stardivad. Eesmärk on saavutada võimalikult suur hoog. Stardijooneks on jäässe külmutatud puidust pakk, mis ulatub 7,6–10 cm võrra pinnast välja. Seda stardipakku kasutavad bobikelgu pidurdajad või hooandjad vajaduse korral n-ö hädapidurina. Hoogu antakse tavaliselt kuni 50 m pikkusel rajal, selleks kulub võistkondadel keskmiselt alla kuue sekundi. Kui kiirus hakkab ületama 40 km/h, hüppavad ka hooandjad bobikelgule. Suuremaks stardikiirenduseks kasutatakse spetsiaalseid jalatseid, millel on talla all kuni 120 peenikest naela. Bobisõidus kasutatakse hooandjatena sageli suurt kasvu sportlasi. Senine pikim kuldmedalivõitja on olnud 201 cm pikkune šveitslane Edy Hubacher, kes võistles México suvemängudel kuulitõukes.

Pidurdussirge algab pärast finišijoont, siin vajutab tagumine võistleja pidurile, et aeglustada bobikelgu liikumist. Pidurdussirge lõpus peab kelk täielikult seisma jääma. Sellele aitab kaasa raja ehitus: finišis tõuseb rada mäkke. Kui kelk läheb finišis ümber, aga kõik meeskonnaliikmed on ületanud finišijoone, siis läheb sõit arvesse.

Kohustuslik on kanda erimaterjalist tugevat kaitsekiivrit. Peale selle kasutatakse kaitseprille, küünarnukikaitsmeid ja kindaid. Võistlusel ja treeningul kantakse õhutakistuse vähendamiseks liibuvat spordiriietust.

  Bobikelgu gondel ehitatakse klaasplastist, turvakaared on kõvast materjalist (tavaliselt titaanist). Eesmärk on ehitada võimalikult kerge ja vastupidav kelk, et saaks lubatud kaalu piires peale võtta tugevaid sportlasi. Kelku saab suunata juhttraatidega, mis on ühendatud esiteljega. Nii esi- kui tagatelje külgedel on alused, millele sõiduriist toetub. Esimesed jalased on pööratavad-juhitavad, tagumised on jäigad.

Kahene kelk kaalub koos meeskonnaga maksimaalselt 390 kg, neljane 630 kg. Kui lubatud ülempiirist jääb puudu, võetakse pardale lisaraskus, et kõigil võistlejail oleksid võrdsed tingimused (suurema kaalu puhul on kiirus suurem). Võistluse ajal ei tohi vahetada ega soojendada jalaseid. Tehniline kontroll jälgib seda pärast iga starti. Kahene bobikelk on seest 68 cm laiune, esispoilerite laius on 86 cm. Neljasel kelgul on need mõõdud 70 cm ja 87 cm.

ALLPOOL LEIATE TOOTED, MIS SOBIVAD TEIE TREENINGUTELE/ SPORDIALALE.
 


 

 



GABA Gold 80 Caps

GABA Gold 80 Caps

GABA või γ-aminovõihape on võimas amiinohape, mis avastati esmalt 1883 aastal Berliinis. Seda liigit..

17.90€

MultiVitamin 100 Tabs / Multivitamiin/ Vitamiin

MultiVitamin 100 Tabs / Multivitamiin/ Vitamiin

Toiidulisand Multi Vitamin sisaldab üle 20 bioloogiliselt aktiivse toitaine. Need sisaldavad vitamii..

11.50€

Power Protein 90 - 1kg / Valk

Power Protein 90 - 1kg / Valk

Body Attack Power Protein 90 on mitme komponentne valguallikas mis on kõrge bioloogilise väärtusega...

28.90€

Power Protein 90 500g / Valk

Power Protein 90 500g / Valk

Body Attack Power Protein 90 on mitme komponentne valguallikas, mis on kõrge bioloogilise väärtusega..

15.90€

Power Protein Bar 35g / Valgubatoon

Power Protein Bar 35g / Valgubatoon

Body Attacki Power Protein batoon (35 g) on mõnus, kerge ja väga maitsev. Power Protein batoon sisal..

1.00€

Power Weight Gainer 1,5kg / Massilisaja

Power Weight Gainer 1,5kg / Massilisaja

Power Weight Gainer Body Attackilt sobib eelkõige inimestele, kes on alakaalulised ja kellel on rask..

24.00€

Tooted 1 kuni 6, kokku 6 tootest (1 lehekülge)

Soovitame